Tegevusvaldkonnad
Meeskond
Uudised
Kontakt
Uudised ja teated
18. 01. 12
Ehkki kapitali eurodeks konverteerimisele ei ole sätestatud lõpptähtaega, peaksid äriühingud alates 2012. aasta algusest arvestama, et juhul, kui soovitakse muuta põhikirja või suurendada või vähendada kapitali, siis ei kanta registrisse muudatusi enne, kui kapital on muudetud eurodeks. Enam ei kehti riigilõivu tasumisest vabastus ja tuleb tasuda riigilõiv 17.89 eurot.
Märkimisväärsel osal äriregistrisse kantud ühingutest on kapital käesolevaks hetkeks kroonidest uude vääringusse ümber arvutamata. Aktsiaseltside puhul tasub kaaluda võimalust võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsiad. See toob kaasa vajaduse muuta senist kapitali suurust väga vähesel määral ja võimaldab säilitada seejuures seniseid osaluste proportsioone. Nimiväärtuseta aktsiatel on arvestuslik nimiväärtus (min 10 euro senti), mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Korraga mõlemat liiki, nii nimiväärtusega kui ka nimiväärtuseta aktsiaid kasutada ei saa.
Nimiväärtuseta aktsiate regulatsiooni puhul oli seaduses seni lünk, mis 12.11.2011 jõustunud äriseadustiku muudatustega kõrvaldati. Probleeme põhjustas asjaolu, et kuna põhikirjas tuli senise regulatsiooni kohaselt nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtu korral nimetada aktsiakapitali suuruse kõrval nimiväärtuseta aktsiate koguarv, siis muutus sisuliselt võimatuks kasutada seadusjärgseid võimalusi kapitali kiirkorras suurendamiseks, s.o anda kapitali suurendamise õigus nõukogule (ÄS § 349) või juhatusele (vahetusvõlakirjad, ÄS § 351). Nimelt pidanuks sellistele otsustele eelnema üldkoosoleku otsus aktsiate arvu suurendamiseks põhikirjas, mis kaotab paindliku regulatsiooni mõtte. Kehtiv seadus näeb ette, et nimiväärtuseta aktsiate korral võib aktsiate arvu määrata nii kindla arvuna kui ka miinimum- ja maksimumarvuna.
Eelkõige võiks kapitali eurodesse ümberarvestamisel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõttu kaaluda laiema omanikeringiga, ühesuguse nimiväärtusega aktsiatega aktsiaseltside puhul, vältides seeläbi eurole üleminekuga seonduvaid probleeme. Seejuures tasub arvestada, et edasiste kapitali muudatuste lihtsustamiseks võiks aktsiate arvu sel juhul määrata vahemikuna. Soovituslik on põhikirja muutma asudes kaaluda vajadust kaasajastada põhikirja ka muus osas, muuhulgas on järjest aktuaalsemaks muutumas juhtorganite liikmete vastutuse küsimus.