Tegevusvaldkonnad
Meeskond
Uudised
Kontakt
Uudised ja teated
02. 02. 12
Töötajate koondamise korral seisab tööandja tihti raske valiku ees, keda töötajatest eelisjärjekorras tööle jätta. Võrreldes varasema regulatsiooniga on kehtiv töölepingu seadus (TLS) tööandja valikuõiguse osas senisest paindlikum.
Enne 1. juulit 2009. a kehtinud TLS sätestas, et tööandja peab koondatavate töötajate valikul arvestama mh tööalaseid näitajaid, tööstaaži tööandja juures, töötajal ülalpeetavate olemasolu, kas töötaja on saanud tööandja süül kutsehaiguse või kutsevigastuse jms. Erinevalt varasemast regulatsioonist ei näe kehtiv TLS enam tööandjale ette töötajate võrdlemise kriteeriume. Ainsa sõnaselge nõudena tuleneb seadusest, et tööandja peab töölejätmisel eelistama töötajate esindajat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
Kui tööandja on ülalviidatud eelisõigusega isikud välja selgitanud, on tal ülejäänud töötajate vahel õigus vabalt valida, kellega ta töösuhte lõpetab. Üldise piiranguna tuleb siinkohal siiski arvestada võrdse kohtlemise põhimõttega, s.o valikuõiguse teostamine ei tohi endast kujutada diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas hiljutises lahendis nr 3-2-1-152-11 koondamise regulatsiooni kehtiva TLS-i kontekstis. Näiteks märkis Riigikohus, et tööandja ei ole tingimata kohustatud eelistama töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad. Tööandja võib töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele arvestada ka töötaja suhtlemisoskust, isikuomadusi jms asjaolusid. Seega võib teatud olukordades näiteks olla põhjendatud jätta eelisjärjekorras tööle töötaja, kelle tööalased näitajaid on küll mõnevõrra kehvemad koondatavast töötajast, kuid kelle isikuomadused on samas töökohale paremini vastavad. Oluline on, et valikuõiguse teostamine oleks tööandja poolt põhjendatud ega kujutaks endast diskrimineerimist.